Avaleht

apr 8, 2013

Maakodu: Kalakohvik soolases meretuules


Kalana küla Hõbekala kohvikus kogete suussulavaid maitseid ja naudite vaimustavat merevaadet. Seal istudes ununeb kõik muu.

Kalana külas, Kõpu tuletornist umbes 10 kilomeetri kaugusel, on terrassiga Hõbekala kalakohvik. Looduskauni merevaatega kohviku tegid Siim Rätsep ja Kätlin Kiisk, kes juurte poolest ei tohiks õnnestunud ühistegevuseks üldse kokku sobida. Nimelt on Siim küll oma kodusaart armastav hiidlane, kuid Kätlini juured on sootuks Saaremaal. Kohtuti pealinnas.

"Elasime esialgu Tallinnas, aga kogu aeg nagu kripeldas miski," meenutab Siim. "Arvasime, et peaks saarele tagasi kolima. Kõpu poolsaar mõjus mõlemale nii erilise paigana. Tundus, et just seal võiks meil kodu olla.

Esialgu plaanisime suvila moodi majakest, aga kui Kätlini isa meile plaane joonistas, kasvas sellest maja. Viis aastat tagasi, kui kodu valmis sai, sündis Simona," meenutab Siim.

Kohvikumõte saigi siis alguse Siimu kalapüügikirest. "Käisime naabrimehega sageli merel ja saime kala päris hästi. Saagiga oli tarvis midagi teha. Mõtlesime ka suitsukala pakkuda."

Sobiva kalamüügikohana jäi silma maatükk, mis kuulub RMK-le. Läbirääkimised kulgesid edukalt ning tipnesid hoopis kohviku ehitamisega. Peagi pandi tossama ka mahukas suitsuahi.

Hea tunne on kõige tähtsam

"Kalakohviku idee ja teostus lähtuvad sellest, mida tahtsime Kätliniga sellises kohas näha. Meie soovid olid lihtsad - kuid toolid peavad kindlasti mugavad olema, et saaks merevaadet nautida.

Sõbrad tulid ehitusele appi ja nii saime kohviku ruttu tööle. Inimesi hakkas kohe palju käima, ilma igasuguse reklaamita!"

Esialgu lootis hotellimajandust Õppinud Kätlin ise küpsetada ja vaaritada. "Ta oskab väga hästi

süüa teha, maitsemeel on rikkumata. Ta on oma lapsepõlvekodust palju kaasa saanud, Kätlini ema teeb samuti väga hästi süüa," kiidab Siim.

Kalakohviku menüü on lihtne hoitud, esimesel aastal oli loetelu lausa napp: mõned koogid ja soolased pirukad ning suitsukala. Rahvast aga muudkui vooris. "Asukoht on lihtsalt nii eriline, et isegi tavaline vesi, kohv ja tee tunduvad siin maitsvamad," usub Siim.

Järgmiseks suveks ehitati sõprade abiga kohvikule üks terrass juurde.

"Õnneks leidsime naaberkülast kööki abilisi, kellest oli palju abi," märgib Siim. Kokka või abilist umbes kolmeks suvekuuks ei ole saarel ju lihtne leida.

Siimu harrastuskalapüük jäi kohviku kõrval soiku. Kala ostetakse nüüd kaluritelt. Jaanipäevast kuni augusti keskpaigani on kogu pere kohvikus ametis, voodisse jõutakse rampväsinult.

"Hommikul, kui kala tooma või tööle sõidan, siis ootan ühte kindlat kohta - enne Kalana sadamat on väike küngas. See on üks hetk, kui ning gurmaanide tarvis igaks juhuks ka mõned punased.

Kui kellelgi on kõht ikka väga tühi, soovitab Siim toekamat kõhutäit otsida Kalana sadama-kõrtsist. Konkurentsi Siim ei karda, tema meelest mahuks suvel Kõpu poolsaarele tegutsema veel kolmaski toitlustaja.

Talvel on siin muidugi väga vaikne. Selleks et pere end Hiiumaal ka sügisel ja talvel ära toidaks, ehitati Kõrgessaarde väike kalaköök, mis plaanitakse avada mais.

"Hakkame tegema kulinaarseid pooltooteid, et neid enda kohvikus kasutada ja teistelegi pakkuda, ehk mandrilegi turustada," avaldab Siim.

Maakodu külaskäigu ajal päike küll säras, aga meri oli vahustes laineharjades. Eelmisel suvel tuli kohvikupidajail päikesevarjud mõnel päeval tuule pärast turvakaalutlustel isegi kokku pakkida.

"Kord oli jaanipäeval nii kõva tuul, et võttis kohvikust ja külalistemajast elektri. Maja oli rahvast täis. Siis keetsime neile suppi näiteks grillil," meenutab Siim.

"Kaks inimest istusid ka terrassil. Viisin supid lauda. Enne kui klient sai lusikatäie suhu pista, pühkis tuuleiil supi lusikalt näkku. See oli ainus kord, kui tugev tuul veidi meie tööd segas."

Tormise mere nautijad ja harrastuskalamehed, keda huvitab lestapüük, tulevad Kalana randa sügisel ning paljud peatuvad Hõbekala külalistemajas.

Ilusa nime andis hoonele legend. Uks merehädast pääsenud kapten olevat ehitanud Kalana kabeli ja kinnitanud selle seinale hõbedase kala. Usuti, et see hõbekala toob kaluritele õnne.

Hoones, kus kunagi oli kalurite klubi ning käidi kinos, on nüüd 16 voodikohta. Mõned kohad saab vajadusel juurde panna. Vilgas kohtade broneerimine algab juba aprillis.

Nii suureks, et oma pere jõud enam peale ei hakka, ei taha Kätlin ja Siim kohvikut ega külalistemaja kasvatada. "Oleme oma asju feeling'uga teinud. Kevadel poeb põue kohviku taasavamise ootusärevus. Siiani on meie külalised väga meeldivad olnud," kinnitab Siim.

Kristel Kirss

Maakodu 04.2013