Avaleht

juuli 10, 2010

Hiiu Leht: Suur osa Hiiu saare sadamaid vajab seadustamist


Suurem osa Hiiu saare 31 sadamast on kehvas seisus ja vajaks sadamatena seadustamist selleks, et üleüldse investeeringuteks toetust saada.

Juuni lõpul valminud Hiiu saare sadamate ja lautrikohtade uuringu sissejuhatuses tõdetakse, et kümmekond aastat kestnud madalseis Eesti kalanduses on üldteada nagu ka paljude sadamate halb seisukord ning Hiiumaa pole siin erandiks.

Saare 31 sadama hulgas leidub sadamaregistrisse kantud ja sadamapassi omavaid nn täieõiguslikke sadamaid, nagu Heltermaa, Lehtma ja Sõru. Määratud on Kõrgessaare, Suursadama ja Orjaku sadama akvatoorium. Detailplaneeringud on olemas 12 ja algatatud kahe sadama kohta.

Leidub aga suur hulk väikesadamaid, millel tihtipeale pikk ajalooline taust, kuid puudub ametlik sadama staatus. Niisugune sadam ei saa osutada tasulisi teenuseid ega taotleda sadama arendamiseks toetusi Euroopa Liidu fondidest.

Uuringus viidatakse 2007. aastal valminud Eesti kalanduse strateegiale 2007-2013 (EKS), milles iseloomustatakse perioodi alates 1998. aastast Eesti kalandussektori seisakuajaks. Samas tõdetakse, et aastakümnete jooksul sadamatesse tegemata jäänud investeeringuid ei korva ka viimastel aastatel kasvanud tähelepanu Eesti ranniku- ja siseveekogude sadamate vastu.

Töö kokkuvõttes märgib koostaja Kati Kukk (OÜ Navigare), et saare sadamad on väga eripalgelised: nii näiteks leiduvad siin 16. sajandisse ulatuva minevikuga Suursadam ja valmimisjärgus Roograhu sadam, parvlaevaliine teenindav Heltermaa sadam ja väike erakasutuses olev Kata talu paadisadam.

Sadamarikkaim Pühalepa vald

Uuring hõlmas 31 sadama ja 36 lautrikoha andmeid. Lautrikohtade loetelust on välja jäetud need, mis asuvad laidudel. Ülevaate täpsuse huvides on sadamate puhul eraldi arvesse võetud eri omanikele kuuluvad sadamaosad. Nii on Suursadamas kaks eraldi sadamaosa, Salinõmmes neli, Orjakus kolm ja Sõrul kaks sadamaosa. Seega paiknevad vaadeldud 31 sadamat 24 sadamakohas.

Kuigi meri on kõikjal ümber Hiiu saare, paiknevad sadamad väga ebaühtlaselt. Kõige vähem, kaks sadamat on Kärdlas. Kõige rohkem, 12 sadamat 8 sadamakohas on Pühalepa vallas, lisaks on seal 9 lautrikohta. Käina vallas on 10 sadamat 8 sadamakohas ja 4 lautrikohta. Emmaste vallas 4 sadamat 3 sadamakohas ja 7 lautrikohta. Kõrgessaare vallas 3 sadamat ja 16 lautrikohta.

Enamus, 60% sadamatest on kohaliku tähtsusega kalaja paadisadamad. Erilises kasutuses on Heltermaa ja Sõru, mis võtavad vastu reisilaevu. Kalalaevu teenindavaid sadamaid on kolm: Lehtma ja kaks Suursadamas. Kohaliku tähtsusega kala- ja/või paadisadamaid on 16. Erakasutuses sadamaid on kolm. Erikasutuses on Hiiumaa laidude kaitseala sadam Salinõmmes.

Hiiumaa 31 sadamast on kolmveerand (22) eraomandis, munitsipaalomandis on viis, riigiomandis kolm ja jätkuvalt riigi omandis üks sadam.

Sadamavaldajate hulgas on võrdselt esindatud äriettevõtted ja MTÜd, mis korraldavad vastavalt 12 ja 10 sadama tööd. Eraisikute vallata on kuus ja kohalike omavalitsuste hoole all kolm sadamat.

Kel huvi, saab veebilehel www.hiiukala.org MTÜ Hiiukala tellitud uuringust saare sadamate ja nende hetkeolukorra kohta põhjalikuma ülevaate.

HARDA ROOSNA
harda.roosna@hiiuleht.ee
Hiiu Leht