1. Sissejuhatus

 

Hiiumaa kalanduspiirkonna arengustrateegia on koostatud aastateks 2015 kuni 2025. Strateegiaga seatakse põhilised eesmärgid ning nähakse ette tegevused nende eesmärkide ellu viimiseks.

Strateegia koostamise ajendiks on olnud Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi rakenduskava meede 3.2 „Kalanduspiirkonna kohaliku arengu strateegia rakendamine“, mille toel on võimalik eesmärke saavutada.

Strateegia on koostatud piirkonna kalurite, omavalitsuste ja kalandus- ning ettevõtlusvaldkonda puutuvate asutuste esindajate poolt. Strateegia kaasamistegevuste elluviimisel, saadud sisendi analüüsimisel ning teksti koostamisel olid abiks Cumulus Consulting OÜ konsultandid Aado Keskpaik ja Jaan Urb.

1.1. Strateegia lühikokkuvõte

Hiiumaa kalanduspiirkond käsitleb Hiiu maakonda tervikuna, hõlmates nii Hiiumaa saart kui Kassarit ning ümbritsevat rannikumerd. Strateegia koostamise ajal on kalanduspiirkonnas neli haldusüksust: Emmaste, Hiiu, Käina ja Pühalepa vald, mille elanikeregistris oli 2016. aasta algul kokku 9 565 inimest. Nagu ka teistes maapiirkondades, on ka Hiiu maakonnas rahvastik pidevas langustrendis. Vähenev elanikkonna hulk on kalurite jaoks otseseks probleemiks sisetarbimise languse näol, mis ei avalda mõju vaid suvisel turismihooajal.

Viimastel aastatel on Hiiu maakonnas püsivalt olnud 160 kalapüügiloa omanikku, kelle püügilubadele on kantud 300 kaluri ringis. Püügilubadele kantud kalurite keskmine vanus on 49 aastat. Kalurkond vananeb üsna jõudsalt, sest 2009. aastal oli keskmiseks vanuseks 45 aastat.

Seoses kalavarude suurenemisega viimastel aastatel, on kalurite saakides esikohal ahven, mis annab kaluritele ka peamise sissetuleku, kuna on korraldatud kokkuost kalatööstuste poolt. Ülejäänud kalaliigid tarbitakse peamiselt ära saaresiseselt. Suurim on tarbimine suvekuudel kui ületab pakkumist mitmekordselt. Teiseks oluliseks püügikalaks on lest, mis turustatakse peamiselt saare elanikkonnale.

Hiiumaal on kokku 32 sadamat 24 eri sadamakohas, lisaks 36 enamkasutatavat lautrikohta. 2016. aasta alguse seisuga oli sadamaregistris on 21 sadamat 15 sadamakohas. Omavalitsuse omandis on neli sadamat – igal omavalitsusel üks. Riigi omandis on kaks parvlaevasadamat ning üks kaitseala haldamiseks kohandatud sadam. Ülejäänud sadamad on eraomandis. Peamised lossimiskogused on liikunud Väinamere-poolsetesse sadamatesse, millel on otsene seos Väinamere riimveeliste kalaliikide varude suurenemisega.

Maakonnas tegutseb kaks tegevusloaga kalatöötlejat, mõlemad Kõrgessaare alevikus. Eraelamus kala töötlejaid, kes on oma tegevusest teavitanud Toiduseaduse alusel, on kuus.

Perioodil 2010-2014 korraldas MTÜ Hiiukala kümme Euroopa Kalandusfondi meetme 4.1 “Kalanduspiirkondade säästev areng” taotlusvooru. Taotlusvoorudes esitati 145 taotlust ligi 3,5 miljonile eurole. Toetust määrati 127 projektitaotlusele kogusummas 2,573 miljonit eurot, millest maksti välja 2,512 miljonit eurot, mis on 98% määratud toetuste mahust. Taotlejaid, kellele taotlus määrati, oli 55, seega on keskmiselt taotleja kohta 2,3 projekti ning keskmine määratud summa taotleja kohta ilma suuremahulisi kalasadamate projekte arvestamata oli 23 968 eurot. Kalasadamate uuendamise tegevussuuna maht oli 51% kogu projektitaotluste mahust.

Hiiumaa kalanduspiirkonna arengustrateegia koostamise protsess sai alguse 2014. aasta lõpus avalike piirkondlike strateegiaseminaridega. Täiendava sisendi saamiseks viidi läbi küsitlus kutseliste kalurite hulgas ning moodustati juhtrühm, kes kogunes kolmel korral. Strateegia vahekokkuvõtteid tehti MTÜ Hiiukala üldkoosolekutel ning seminaridel. Kokku osales strateegia protsessis vähemalt 94 inimest, samuti olid esindatud asjassepuutuvate asutuste esindajad.

Strateegia nägemusena Hiiumaa kalanduspiirkonnast aastal 2025 on kalanduspiirkonnas renoveeritud aktiivses kasutuses sadamate ja lautrikohtade võrgustik. Rannakalurite head kala hoiu-, esmatöötlemise ja turustusvõimalused on tõstnud kalurite sissetulekut. Hiiumaa kalatooted on kõrgelt hinnatud ja tuntud nii maakonnas kui ka väljaspool. Kalurite tegevus ettevõtjaina kõrvalelatusaladel on laienenud. Hiiumaal toimuvad mitmed rannakalandusega seotud traditsioonilised üritused, mis toovad külastajaid nii maakonnast kui ka väljaspoolt ning Hiiumaa olulisemad jõesuudmed on kalade kuderändeks avatud.

Hiiumaa kalanduspiirkonna arengustrateegias 2015-2025 nähakse ette viite tegevussuuna rakendamist ning rahalisi vahendeid kogu projektitaotluste mahust on planeeritud panustada järgnevalt:

  1. Kalasadamate ja lossimiskohtade uuendamine 30%
  2. Mitmekesistamine 30%
  3. Sotsiaalne heaolu ja kultuuripärand 18%
  4. Kalandustoodete töötlemine ja otseturustamine 14%
  5. Kudealade loomine ja taastamine 8%.

Strateegiat ja tegevussuundi viivad lisaks MTÜ–le Hiiukala projektide kaudu ellu piirkonna kalurid, kalatöötlejad, kohalikud omavalitsused, sektorivälised ettevõtjad ning ühingud. Toetatavad projektid valitakse iga-aastaste taotlusvoorude käigus kohaliku hindamiskomisjoni poolt, kuhu kuuluvad nii kalurkonna kui erinevate elualade esindajad.