8.3. Hindamiskord ja -kriteeriumid

Taotluste sisuline hindamine

Enne üle 60 000-eurose toetusmaksumusega investeeringuobjektide hindamist külastavad hindamiskomisjoni liikmed ühiselt neid projektialasid.

Hindamiskomisjoni istung koosneb kahest osast: avatud osa, kuhu kutsutakse kõik projektitaotluse esitanud taotlejate esindajad, kelle projektid osalevad hindamises. Taotlejatel on võimalik etteantud aja jooksul tutvustada oma projekti ja sellega saavutatavaid eesmärke ning hindamiskomisjoni liikmetel on võimalik esitada täpsustavaid küsimusi. Taotleja osalemine hindamiskomisjoni istungil ei ole kohustuslik.

Hindamiskomisjoni istungi taotluste hindamise, kinnise osa juures viibivad hindamiskomisjoni liikmed, tehnilised töötajad ning vajadusel kutsutud eksperdid või revisjonikomisjoni liikmed. Hindamiskomisjonil võib toimuda mitu istungit.

Hindamiskomisjoni liikmed hindavad projektitaotlusi individuaalselt ja sõltumatult. Hindamiskomisjoni liige, kes on hinnatava projekttaotluse taotlejaga seotud haldusmenetluse seaduse tähenduses, on kohustatud ennast taandama kogu taotlusvooru tegevussuuna hindamisest. Igat projektitaotlust peab hindama vähemalt viis hindamiskomisjoni liiget. Hindamiskomisjon lähtub projektitaotluse hindamisel üldistest (2) ja meetmepõhistest (3) hindamiskriteeriumitest. Esmalt hindab iga komisjoni liige esitatud taotlused, seejärel koondab hindamiskomisjoni tehniline teenindaja tulemused ning hindamiskomisjoni esimees tutvustab taotluste koondhindeid hindamiskomisjonile.

Pärast hindamistulemuste esmast tutvustamist avatakse arutelu. Hindaja, kelle antud hinnete keskmine erineb ülejäänud hindajate antud hinnete keskmisest kahe või enama punkti võrra, peab oma hinnangut põhjendama. Pärast arutelu on komisjoni liikmetel on õigus oma hindepunkte muuta. Iga üksiku hindamiskomisjoni liikme antud punktid ei kuulu avalikustamisele.

Igal hindajal on viie hindamiskriteeriumi alusel võimalik anda hindeid skaalal 0-5, kus 0 on kõige madalam ning 5 kõige kõrgem. Kõikide hindajate hindepunktid summeeritakse kriteeriumite kaupa ning jagatakse hindamisel osalevate hindajate arvuga (kriteeriumi koondhinne). Kui ükskõik millise kriteeriumi koondhindeks kujuneb 0, siis projektitaotlust paremusjärjestusse ei lisata. Projektitaotluse koondhinde saamiseks liidetakse igale projektitaotlusele pandud kriteeriumite koondhinded ning jagatakse viiega. Projektitaotluse koondhinne ümardatakse sajandiku täpsuseni ehk kaks kohta peale koma.

Hindamiskomisjoni istung protokollitakse ja allkirjastatakse hindamiskomisjoni liikmete poolt.

Hindamise tulemusena moodustab hindamiskomisjon igale tegevussuunale esitatud projektitaotluste  paremusjärjestuse. Paremusjärjestusse lisatakse need projektitaotlused, mille koondhinne on  vähemalt 60% maksimumhindest ehk projektitaotluse koondhinne on kolm või rohkem.

Kui kaks projektitaotlust on saanud võrdse koondhinde, siis otsustatakse nende paremusjärjestus hindamiskomisjoni poolt hääletuse teel. Kui hääletuse tulemused jagunevad võrdselt, siis loeb hindamiskomisjoni esimehe hääl. 

Projektitaotluste paremusjärjestus moodustatakse iga tegevussuuna osas eraldi. Paremusjärjestusse lisatakse taotlusi kuni vahendite lõppemiseni strateegiateljes.  Kui tegevussuuna eelarves ei jätku vahendeid, et rahastada projektitaotlusi kogumahus, siis võib hindamiskomisjon teha ettepaneku paremusjärjestusse viimasena lisatud taotlejale viia projekt ellu suurendatud omaosaluse arvel. Kui strateegiateljes on vahendeid enam kui projektitaotlusi, siis võib juhatuse otsusega muuta strateegia rakenduskava tegevussuuna eelarve suurust kuni 10% ulatuses kui tegevussuundade kogueelarve ei muutu. Erandina ei ole lubatud muuta kalasadamate tegevussuuna eelarvet. Tegevussuundade vahelise eelarve muutmise korral rahastatakse järgmisena projektitaotlused üldise paremusjärjestuse alusel.

Kriteeriumite koondhinded ja projektitaotluste koondhinded vormistatakse tegevussuundade lõikes hindamistulemuste koondlehel, mille allkirjastavad kõik hindamiskomisjoni liikmed. 

Paremusjärjestuse kinnitamine

Projektitaotluste osas, mille toetuse summa on alla 60 000 euro, kinnitab paremusjärjestuse MTÜ Hiiukala juhatus. Juhatus võib seotuse korral või mõnel muul põhjusel suunata projektitaotluste paremusjärjestuse kinnitamise MTÜ Hiiukala üldkoosolekule olenemata projektitaotluste toetussummast. Projektitaotluste osas, mille toetuse summa on üle 60 000 euro, kinnitab paremusjärjestuse MTÜ Hiiukala üldkoosolek.

Projektitaotluse taotlejale,  mille kohta on hindamiskomisjon teinud ettepaneku seda paremus­järjestusse mitte lisada, saadab juhatus 5 päeva enne koosoleku toimumist välja teavituskirja. Teavituskirjas märgitakse taotlusvooru rahaliste vahendite maht, laekunud projektitaotluste arv ning maht, projektitaotluse koht paremusjärjestuses ning pandud kriteeriumite koondhinded ja projektitaotluse koondhinne, samuti põhjendus miks hindamiskomisjon projektitaotlust paremusjärjestusse ei lisanud. Ühtlasi märgitakse ära juhatuse või üldkoosoleku aeg ja koht kui paremusjärjestust kinnitatakse andes taotlejale võimaluse tema ärakuulamiseks.

Kui juhatus keeldub kinnitamast hindamiskomisjoni poolt moodustatud paremusjärjestust, siis saadab juhatus tegevussuuna paremusjärjestuse tagasi hindamiskomisjonile, põhjendades oma otsust. Kui projektide hindamiskomisjon keeldub paremusjärjestust muutmast, siis läheb tegevussuuna paremusjärjestuse kinnitamine automaatselt MTÜ Hiiukala üldkoosolekule kinnitamiseks.

Kui üldkoosolek keeldub kinnitamast hindamiskomisjoni poolt moodustatud paremusjärjestust, siis saadab üldkoosolek tegevussuuna projektitaotlused hindamiskomisjonile uuesti hindamiseks. Kui hindamiskomisjon keeldub paremusjärjestust muutmast, valib üldkoosolek uue hindamiskomisjoni ning tegevussuuna projektitaotluste hindamist alustatakse uuesti.

Projektitaotluste esitamine PRIA-le

Kõik projektitaotluste dokumendid edastatakse PRIA-le samas vormis kui nad esitati MTÜ Hiiukalale. Taotlusdokumentidest säilitab MTÜ Hiiukala digitaalsed koopiad. Taotlusdokumendid edastab ühingu töötaja vastava volituse alusel. PRIA e-teenuse keskkonnale üleminekul  esitatakse projektitaotlused PRIAle  e-teenusekeskkonnas.

Vaiete esitamine

Vaideid lahendab MTÜ Hiiukala juhatus Haldusmenetluse seaduses sätestatud korras.

Tegevussuundade põhised hindamiskriteeriumid

Kalasadamate uuendamine

Kriteerium

Kirjeldus

Punkte

1. Koht sadamate prioriteetsuse nimekirjas

sadamat ei ole nimetatud prioriteetsuse nimekirjas

0

sadam on nimetatud III prioriteetsuse grupis

1

sadam on nimetatud II prioriteetsuse grupis

3

sadam on nimetatud I prioriteetsuse grupis

5

2. Kasu saavate kutseliste kalurite hulk

sadam ei ole vajalik piirkonna kutselistele kaluritele

0

sadam on kasutatav väikese arvu kutseliste kalurite poolt

1-3

sadamat saavad kasutada kõik piirkonna kutselised kalurid. Tehakse ühistööd sadama haldamisel.

4-5

3. Sadama multifunktsonaalsus

projektiga ei looda sadamas juurde ühtegi uut kalasadama teenust

0

projektiga luuakse juurde sadamas uus kalasadama teenus ning antakse lisaväärtust

1-3

projektiga luuakse juurde mitmeid uusi kalasadama teenuseid ning eeldused töökohtade tekkeks.

4-5

Kala töötlemine ja turustamine

Kriteerium

Kirjeldus

Punkte

1. Piirkondlik kaasatus ja koostöö

 

taotleja ei väärinda ise kala

0

projektiga lahendatakse taotleja enda püütud kala töötlemine ja/või turustamine

1-3

taotleja väärindab ja/või turustab ka teiste kalurite püütud kala

4

 kala väärindamist  ja turustamist korraldavad kalurid koostöös

5

2.  Mõju tööhõivele

 

Mõju tööhõivele puudub

0

Projekti realiseerimine loob lisaväärtusi ning eelduse töökohtade säilitamiseks

1-3

Projektiga luuakse lisaväärtust ning töökoht

4-5

3. Projektiidee sobivus turutingimustele

 

 

Projektiga ei ole läbi mõeldud kogu tarneahel või ei ole see realistlik

0

Projekt on teostatav kuid võib olla küsitavusi planeeritavate mahtude realistlikkuses

1-3

Projekt arvestab reaalsete mahtudega, tarneahel on läbimõeldud ja realistlik

4-5

Mitmekesistamine 

Kriteerium

Kirjeldus

Punkte

1. Tööhõive ja toimetulek

 

Loodavad või arendatavad teenused ja tegevused ei taga kalurile sõltumatust ning ei paranda äraelamisvõimalusi ei hooajaliselt ega aastaringselt

0

Loodavad või arendatavad teenused ja tegevused parandavad kaluri toimetulekut hooajaliselt.

1-3

Loodavad või arendatavad teenused ja tegevused pakuvad võimalusi hõivata uusi tegevusvaldkondasid, mis pakuvad äraelamisvõimalust aastaringselt.

4-5

2. Toodete ja teenuste uudsus piirkonnas

 

Kavandatud tegevused ei loo uusi tooteid/teenuseid ega paranda olemasolevate teenuste kvaliteeti.

0

Kavandatavad tegevused pakuvad (piirkonnas) varem pakutud tooteid/teenuseid uuel tasemel.

1-3

Taotleja hakkab pakkuma uusi täiendavaid teenuseid või tegevusi või uuendab olemasolevaid teenuseid.

4-5

3. Majanduslik elujõulisus ja jätkusuutlikus

 

Projekti mõju  piirkonna arengule on olematu.

0

Projektil on mõningane mõju piirkonna arengule

1-3

Projekti tulem omab suurt mõju piirkonna arengule.

4-5

Koelmualade loomine või taastamine ja merisiia eksperimentaalne asustamine

Kriteerium

Kirjeldus

Punkte

1. Eeldatav mõju töönduslikele kalaliikidele

Projekti eeldatav mõju töönduslikele liikidele on praktiliselt olematu

0

Projektil on mõningane mõju töönduslikele kalaliikidele

1-3

Projekti eeldatav mõju töönduslikele liikidele on suur

4-5

2. Projekti teostatavus

Projekti teostatavus ei ole realistlik

0

Projekt on teostatav kuid võib olla ajakriitiline

1-3

Projekt on teostatav plaanitud ajaraamistikus

4-5

3. Jätkusuutlikkus

 

Koelmuala vajab täiendavaid töid iga 1-2 aasta järel. Asustamisele järgnevat seiret ei planeerita

0

Koelmuala taastamisel ei ole vaja jätkuvaid puhastustöid tihedamalt kui 3-5 aasta järel. Asustamisele järgnev planeeritav seire on juhuslik.

1-3

Koelmuala ei vaja puhastustöid tihedamalt kui 6 aastat. Asustamisse on kaasatud ka muud vahendid, asustamisele järgnevat seiret ja geneetilise mitmekesisuse uuringuid planeeritakse iga-aastaselt vähemalt asustamisele järgneva 4 aasta jooksul.*

4-5

 hindamisel arvestatakse, et seireperiood ei saa olla pikem kui Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi toetatava tegevuse ellu viimise tähtaeg (30. juuni 2023).


Sotsiaalne heaolu ja kultuuripärand

 

Kriteerium

Kirjeldus

Punkte

1. Projekti tulemuste avalik kasutatavus

Juurdepääs projekti tulemustele on piiratud kitsa ringi kasusaajatega.

0

Investeeringud ja/või tegevused on osaliselt avalikud. Puudub teave investeeringute ja/või tegevuste avalikustamise kohta.

1-3

Investeeringud ja/või tegevused on suunatud avalikkusele ning on tagatud info jõudmine huvigruppideni

4-5

2. Kasusaajate arv

Puuduvad kindlad kasusaajad ning selge nägemus huvigruppidest

0

Kasusaajate arv on piiritletud

1-3

Projekt on suunatud maksimaalselt laiale kasusaajate ringile.

4-5

3. Seotus väikesemahulise rannapüügiga

Projektil ei ole seost väikesemahulise rannapüügiga

0

Projekti seos väikesemahulise rannapüügiga on olemas kuid mitte väga tugev.

1-3

Projekt on tihedalt seotud väikesemahulise rannapüügiga

4-5


Üldised hindamiskriteeriumid 

4. Vastavus strateegiale

 

 

projekti tegevus ei vasta strateegia eesmärkidele

0

projekti tegevus vastab strateegia eesmärkidele

1-3

projekti tegevus vastab strateegia eesmärkidele ja toetab ka teisi tegevussuundi

4-5

5. Põhjendatus ja läbipaistvus

 

 

Eelarve ei ole läbipaistev ja põhjendatud. Planeeritavad kulud ei ole seotud projekti eesmärkide saavutamisega.

0

Eelarve on kohati ebaselge või ei ole kõik kulud põhjendatud. Planeeritavad kulud ei ole üks üheselt seostatavad püstitatud eesmärkide saavutamisega.

1-3

Eelarve on läbipaistev ja põhjendatud. Planeeritavad kulud on realistlikud ja mõistlikud ning aitavad saavutada projektiga püstitatud eesmärke.

4-5