Mittetulundusühing Hiiukala põhikiri

Kinnitatud MTÜ Hiiukala üldkoosoleku otsusega 14.09.2023

I Üldsätted
1.1. Mittetulundusühing Hiiukala (edaspidi ühing) on avalikes huvides tegutsev füüsiliste isikute,
juriidiliste isikute ning füüsilisest isikust ettevõtjate vabatahtlik ning sõltumatu ühendus.
1.2. Ühing on asutatud tähtajatult, kuid ei lõpeta tegevust enne 31. detsembrit 2030. aastal.
1.3. Ühingu eesmärgiks on piirkonna säästev areng, selle strateegia väljatöötamine ning strateegia eesmärkide saavutamisele kaasaaitamine.
Alaeesmärgid:

suurendada piirkonna kalandussektoris tegelevate juriidilistest isikutest ja füüsilistest isikutest ettevõtjate omaalgatust ja organiseerumist piirkonna kalanduse ja kalandusega seotud tegevuste arendamiseks;
edendada ja aidata kaasa piirkonna rannakülade ja -elu arengule;
aidata kaasa traditsiooniliste mereliste tegevuste säilimisele ja arendamisele piirkonna ranna-aladel;
viia ellu piirkonna kalandusstrateegia, korraldades piirkonna projektide rahastamist ning nõustamist;
arendada avaliku-, era- ja mittetulundussektori koostööd;
arendada koostööd teiste ühendustega Eestis ja mujal Euroopas.

1.4. Oma eesmärkide saavutamiseks viib ühing ellu järgmisi tegevusi:
1.4.1. Koostab ja viib ellu strateegia.
1.4.2. Jagab oma liikmetele ja laiemale avalikkusele kalanduse alast teavet ning tutvustab erinevaid kalandussektori rahastamise võimalusi.
1.4.3. Esindab vajadusel oma liikmeid valla, maakonna, riigi ja rahvusvahelisel tasandil.
1.4.4. Osaleb aktiivselt kalandust puudutava seadusandluse ja arengukavade väljatöötamisel riiklike institutsioonide tasandil, pidades silmas eelkõige Hiiumaa huve.
1.4.5. Kujundab kalandussektoris tegutsevate ettevõtjate ja asutuste võrgustikku piirkonna kalanduse ja kalandusega seotud tegevuste mitmekesistamiseks ning arendamiseks.
1.4.6. Korraldab oma liikmetele erialaseid koolitusi ja õppereise.
1.4.7. Arendab koostööd teiste kalanduspiirkondade ühendustega Eestis ja mujal Euroopas.
1.4.8. Kaasab ühingu tegevusse teisi asjast huvitatuid, et leida kalurite tegevusele uusi väljundeid.
1.4.9. Korraldab projektikonkursse, lähtudes strateegias püstitatud eesmärkidest.
1.4.10. Osutab igakülgset abi oma liikmetele projekti taotluste koostamisel ja nende hilisemal elluviimisel.
1.4.11. Loodus- või keskkonnakaitseline tegevus ja koolituse alane tegevus keskkonnateadlikkuse projektide korral.
1.5. Ühingu nimi on mittetulundusühing Hiiukala. Ühingu asukohaks on Hiiumaa vald, Hiiu maakond, Eesti Vabariik.
1.6. Ühing on asutatud 06. juunil 2008.a. asutamislepinguga.
1.7. Ühingu majandusaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril.

II Ühingu liikmeks vastuvõtmise, ühingust väljaastumise ning väljaarvamise tingimused ja kord
2.1. Ühing on avatud uutele liikmetele ning liikmete nimekiri on avalik.
2.2. Ühingu liikmeks vastuvõtmist võib taotleda iga füüsilisest isikust ettevõtja, juriidiline ja füüsiline isik, kelle elu-, asu- või tegevuskoht on Hiiu maakonnas ning kelle tegevused on kooskõlas ühingu põhikirjaliste eesmärkidega.
2.3. Liikmeks astuda soovija esitab ühingu juhatusele vormikohase avalduse, milles kohustub järgima ühingu põhikirja.
2.4. Ühingu liikmeks ei võeta vastu isikut, kes on muu sama põhikirjalise eesmärgiga mittetulundusühingu liige.
2.5. Ühingu liikmed jagunevad huvirühmadeks, kusjuures ükski huvirühm ei moodusta rohkem kui 49 protsenti liikmete koguarvust:
1) huvirühm, kuhu kuuluvad kohaliku omavalitsuse üksused ning riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuse enamusosalusega või liikmesusega eraõiguslikud juriidilised isikud;
2) huvirühm, kuhu kuuluvad füüsilisest isikust ettevõtjad, kes omasid eelnenud kalendriaastal kaluri kalapüügiluba;
3) huvirühm, kuhu kuuluvad äriühingud, kes omasid eelnenud kalendriaastal kaluri kalapüügiluba;
4) huvirühm, kuhu kuuluvad ettevõtjad, kes ei kuulu punktides 1-3 nimetatud huvirühma.
5) huvirühm, kuhu kuuluvad füüsilised ja juriidilised isikud, kes ei kuulu punktides 1– 4 nimetatud huvirühma.

2.6. Ühingu liikmeks vastuvõtmise otsustab ühingu juhatus.
2.7. Ühingust väljaastumiseks esitab liige juhatusele kirjaliku avalduse. Ühingu juhatus kustutab ühingust välja astunu ühingu liikmete nimekirjast.
2.8. Ühingu liikme võib ühingust välja arvata juhatuse otsusega, kui:
a) ühingu liige ei ole majandusaasta lõpuks tasunud ühingu liikmemaksu;
b) ei ole viimase kolme aasta jooksul osalenud ühelgi ühingu üldkoosolekul
c) astub ühinguga samalaadset tegevust arendava mittetulundusühingu liikmeks.
2.9. Ühingu liikme väljaarvamise otsustab ühingu juhatus oma koosolekul, teatades selle küsimuse arutelust välja arvatavale liikmele kirjalikult vähemalt nädal enne koosoleku toimumist ja tal on õigus osaleda sõnaõigusega oma väljaarvamise küsimuse arutamisel juhatuses. Liige on ühingust välja arvatud, kui selle poolt on 2/3 juhatuse liikmetest.
2.10. Ühingu juhatuse poolt välja arvatud liikmel on õigus nõuda väljaarvamise küsimuse otsustamist väljaarvamisele järgneval ühingu üldkoosolekul.
2.11. Ühingust välja astunud või väljaarvatud liikmele sisseastumis- ja liikmemaksu ei tagastata.

III Liikmete õigused ja kohustused
3.1. Ühingu liikmetel on õigus:
a) osaleda hääleõigusega ühingu üldkoosolekul,
b) olla valitud ühingu juhatuse, revisjonikomisjoni ja muude komisjonide ning organite liikmeks;
c) saada ühingu juhatuselt teavet ühingu tegevuse kohta.
3.2. Ühingu liige on kohustatud:
a) järgima ühingu tegevuses osalemisel põhikirja ja ühingu organite otsuseid;
b) tasuma ühingu sisseastumismaksu ja aasta liikmemaksu;
c) teatama ühingu juhatusele ühingu liikmete arvestuse pidamiseks oma asukoha ja aadressi ning
registreerimisnumbri ning teatama uued andmed hiljemalt kahe kuu jooksul pärast nende
muutumist;
d) tasuma ühingu liikmemaksu jooksva aasta eest ka siis, kui ta liikmelisus lõpeb aasta kestel.
3.3. Liikmemaksule ja sisseastumismaksule täiendavaid rahalisi kohustusi võib ühingu liikmele panna
ainult üldkoosoleku otsuse alusel, mille poolt olid kõik ühingu liikmed.

IV Üldkoosolek
4.1. Ühingu kõrgeimaks organiks on ühingu üldkoosolek, millel igal ühingu liikmel on üks hääl,
kusjuures üks isik võib osaleda ja hääletada kuni viie liikme esindajana.
4.2. Ühingu üldkoosoleku pädevuses on:
a) põhikirja muutmine;
b) eesmärgi muutmine;
c) strateegia ja selle muudatuste heakskiitmine;
d) projektitoetuse taotlusvoorude toimumise aja ja tegevussuundade eelarve kinnitamine ja muutmine
e) projektitoetuse taotluste paremusjärjestuse ettepaneku kinnitamine.
f) projektitoetuse taotluste hindamiseks vähemalt seitsmeliikmelise hindamiskomisjoni koosseisu määramine, kusjuures ühingu juhatuse liige ega töötaja ei või olla hindamiskomisjoni liige. Igat projektitaotlust hindab vähemalt viis hindamiskomisjoni liiget
g) juhatuse liikmete määramine ja tagasikutsumine;
h) revisjonikomisjoni liikmete määramine ja tagasikutsumine
i) juhatuse või muu organi liikmega tehingu tegemise või tema vastu nõude esitamise otsustamine ja selles tehingus või nõudes ühingu esindaja määramine;
j) aasta liikmemaksu ja sisseastumismaksu suuruse muutmine;
k) aastaaruande kinnitamine;
l) muude küsimuste otsustamine, mida ei ole seaduse või põhikirjaga antud teiste organite
pädevusse.
4.3. Ühingu üldkoosoleku kutsub kokku juhatus punktis 4.2. toodud eesmärkidel ja juhul, kui seda nõuab kirjalikult ja põhjust ära näidates vähemalt 1/10 ühingu liikmetest.
4.4. Kui ühingu liige soovib mingi küsimuse arutusele võtmist järgmisel üldkoosolekul, peab ta sellest
kirjalikult teatama ühingu juhatusele enne üldkoosoleku teate väljasaatmist. Kuni kolme päeva
jooksul pärast päevakorra välja saatmist võib vähemalt ⅕ ühingu liikmetest nõuda täiendavate
küsimuste päevakorda võtmist.
4.5. Juhatus informeerib ühingu liikmeid üldkoosoleku toimumisajast, -kohast ning päevakorrast ekirjaga, ühingu kodulehel ning kohalikus ajalehes vähemalt neliteist päeva enne üldkoosoleku
toimumise päeva juhul kui rahastusmäärus ei sätesta pikemat etteteatamistähtaega.
4.6. Üldkoosolek on otsustusvõimeline, kui sellel osaleb või on esindatud üle poole ühingu liikmetest.
Kui koosolekule ei tule nõutud kvoorumit, võidakse koosolek uuesti kokku kutsuda seitsme päeva
möödudes. Sel juhul on koosolek otsustusvõimeline olenemata kohal olevate liikmete arvust.
4.7. Punktide 4.2 c, d, e, f otsustamiseks on üldkoosolek otsustusvõimeline kui hääletamisel osaleb
vähemalt 51 protsenti ühingu liikmetest ning otsuse vastuvõtmise poolt on vähemalt 2/3
hääletajatest.

V Juhatus
5.1. Ühingu tegevust juhib ja seda esindab juhatus, milles on viis kuni seitse liiget.
5.2. Juhatuse liige valitakse ühingu liikmete ja liikmete esindajate hulgast.
5.3. Ühingu juhatuse liige või töötaja ei tööta samal ajal ametikohal, kus ta allub vahetult enda juhtimisele ja kontrollile.
5.4. Juhatus valib juhatuse liikmete hulgast esimehe.
5.5. Juhatuse liikmed määratakse ametisse kolmeks aastaks. Juhatuse liikme võib üldkoosolek igal ajal, olenemata põhjusest, tagasi kutsuda.
5.6. Juhatuse liikmeid ei määrata ametisse rohkem kui kaks korda järjest. 5.7. Iga juhatuse liige esindab ühingut kõigis õigustoimingutes.
5.8. Juhatuse pädevuses on:
a) ühingu igapäevategevuse korraldamine;
b) ühingu liikmete arvestuse pidamine ja liikmemaksude kogumine;
c) ühingu tegevuskava ja eelarve koostamine;
d) majandusaasta aruande koostamise ja raamatupidamise korraldamine;
e) ühingu vara kasutamine ja käsutamine vastavalt seadusest, põhikirjast ja üldkoosoleku otsustest tulenevatele nõuetele;
f) üldkoosoleku kokkukutsumine;
g) avalikkuse teavitamine üldkoosolekute toimumisest, strateegia eesmärkidest ja tegevussuundadest, projektitoetuse taotluste vastuvõtmise alustamisest ning projektide paremusjärjestuse moodustamise korrast ja hindamiskriteeriumitest;
h) muude seaduse ja käesoleva põhikirjaga juhatuse pädevusse antud küsimuste lahendamine.
5.9. Juhatuse otsuse langetamiseks on vajalik juhatuse liikmete koosseisu poolthäälteenamus.
5.10. Juhatus võib vajaduse korral moodustada töögruppe, toimkondi ja komisjone eriliste küsimuste arutamiseks ja ettevalmistamiseks ning konkursside korraldamiseks, kusjuures võib kutsuda nende töös osalema eksperte ja spetsialiste väljastpoolt ühingu liikmeskonda.
5.11. Ühingu palgalised töötajad võtab tööle ja vabastab töölt juhatuse esimees juhatuse otsusel.

VI Revisjonikomisjon
6.1. Ühingu kontrollorganiks on revisjonikomisjon, mis on ühe kuni kolmeliikmeline. Revisjonikomisjon valitakse põhikirjas sätestatud korras kolmeks aastaks.
6.2. Revisjonikomisjon kontrollib ühingu juhtorganite poolt vastuvõetud otsuste ja muude aktide täitmist, vara ja vahendite kasutamist ja käsutamist vähemalt üks kord aastas, s.o kuue kuu jooksul pärast majandusaasta lõppemist.
6.3. Revisjonikomisjonil on õigus vajadusel kaasata oma töösse erialaseid eksperte.

VII Ühingu vara, selle kasutamine ja käsutamine.
7.1. Ühingu omandis võib olla vara, mis on vajalik ühingu põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks ja mille omandamine ja omamine ei ole vastuolus põhikirja, seaduste jt õigusaktidega.
7.2. Ühing kasutab oma vara õigustoimingute teostamiseks, mis on aluseks tsiviilõiguste ja kohustuste tekkimiseks, muutmiseks ja lõppemiseks või lõpetamiseks. Ühing ei jaga oma vara ega tulu ega anna materiaalset abi oma asutajatele ja liikmetele.
7.3. Ühingu likvideerimisel antakse ühingu vara üldkoosoleku otsusega selleks määratud isikute valdusesse.
7.4. Ühingule tehtud annetusi ja sihteraldisi kasutatakse vastavalt annetaja või eraldaja soovile, kui see ei ole vastuolus põhikirja ja õigusaktidega.
7.5. Ühing ei kanna varalist vastutust liikmete kohustuste eest ja liikmed ei kanna varalist vastutust ühingu kohustuste eest, v.a sisseastumismaksu ja liikmemaksu piires.
7.6. Ühing vastutab oma varaliste kohustuste eest talle kuuluva varaga.

VIII Ühinemine. Jagunemine. Likvideerimine.
8.1.Ühingu ühinemine, jagunemine ja likvideerimine toimuvad seaduses sätestatud korras. 8.2.
Ühingu likvideerijateks on juhatuse liikmed või üldkoosoleku poolt määratud isikud.