Uus aasta toob muudatused kalapüügieeskirjas

23. novembri valitsuse istungil kiideti heaks ridamisi muudatusi kalapüügieeskirjas, mis hakkavad kehtima uuest aastast ja ei jäta puutumata ka Hiiumaa kalureid.

Vast suurim ja olulisim neist on ahvena alammõõdu tõstmine 19 cm täispikkuselt 21 cm-le. Sügisel päevakorral olnud ahvena kaitsemeetmete paketist on alammõõdu tõstmine esialgu ainuke, mida rakendatakse. Piirang on vastus tunamullu üleval olnud toonase Keskkonnaministeeriumi plaanile, vähendada rannakalurite ajaloolisi püügivõimalusi 10–15%, mille osas arvasid kalurid, et varusid peaks kaitsma konkreetsete ja suunatud meetmetega. Ettevaatavalt seatakse kalapüügieeskirja muudatusega ahvenale kaaspüügimäär, juhuks kui kunagi peaks kehtestatama ahvena kudeaegne püügikeeluaeg.

Uuest aastast tõuseb haugi alammõõt 45 sentimeetrilt 50-le, mis on eeskirja saanud Võrtsjärve kalurite ettepanekul. Alammõõtude seadmisel on üldine põhimõte olnud, et kala peaks enne alammõõdu saavutamist olema saanud vähemalt ühe korra järglasi anda. Sealjuures, mida vanem ja suurem isend, seda kvaliteetsemaid järglasi annab.

Alamõõdulist säinast võib ahvenavõrgus olla edaspidi piiramatult.

Hiiumaa kalurite elu võiks mõnevõrra lihtsustada alamõõdulise säina kaaspüüginormide leevendamine, mille kohaselt võib edaspidi ahvenavõrgus (poolsilm 35–38 mm) alamõõdulist säinast olla piiramatult ja ülejäänud võrgupüügil kuni 15% kaaluliselt kõikide mõõduliste liikide saagist. Tuleb tõdeda, et rekordilised säinasaagid on lõpuks jõudnud ka teadlaste püükidesse – 2022. aasta seirepüükides olevat olnud viimase 15 aasta rekordiline säinasaak ja 2021. aastal oli seirevõrkudes rekordiline noore säina saagikus. Ilmselt on säinas seirepüüke lausa nii matnud, et määruse seletuskirjas nenditakse, et alla 55 mm (poolsilm) nakkevõrguga pole võimalik üldse reeglitekohaselt püüda. Nimetatud kaaspüüginorm on plaanis üle vaadata kolme aasta pärast ja vajadusel seda kohaldada. Kahjuks MTÜ Hiiukala tehtud ettepanekut säina alammõõdu kaotamiseks ei arvestatud.

Ilmselt kantuna ühest kohtulahendist, muudetakse kastmõrra definitsiooni, mille kohaselt on nüüdsest võimalik kastmõrra kasti pealt kas osaliselt või täielikult mõrralinaga katta, kuid nõudmine peab jätkuvalt toimuma pealt avatud pärast ehk kastist.

Kui siiani oli tuulehaugi nakkevõrguga lubatud püüda kolme meetri sügavuses vees ja sügavamal, siis nüüd on see võimalik ka 2,5 kuni 3 meetri sügavuses vees ja seda kuni 1,5 meetri kõrguse pinnavõrguga. Alates 3 meetri sügavusest võib võrgu kõrgus olla kuni 1,8 meetrit. Silmasuurus on tuulehaugi võrgul jätkuvalt 17–30 mm (poolsilm).

Üleminek elektroonsele püügiandmete esitamisele alates 1. juulist 2024. aastal.

Täpsustusid kalapüügieeskirja lisas 7 ja 8 nimetatud vooluveekogude suudmete koordinaadid, mis viidi tegelikkusega kooskõlla. Veekogude loetellu, mida ei tohi püünistega üle 1/3 veekogu laiusest sulgeda, lisati ka kanalid. Näiteks Puulaiu kanalit käsitletakse jätkuvalt mere osana.

Harrastuskalureid puudutavad enim säinale ja vimmale seatud päevalimiidid, mille kohaselt on lubatud ööpäevas ühel isikul püüda kuni 15 säinast ja 20 vimba. Muudatus lähtub praktikast, kus harrastajal võimaldatakse püüda mõistlik kogus enda tarbeks. Täna juba kehtivad harrastajatele päevalimiidid: 15 kg ahvenat, 15 tk latikat, 5 haugi ja 5 koha, 2 lõhe või 2 forelli või 1 forell ja 1 lõhe.

Muudetud kehtivat kalapüügieeskirja koos lisadega on kõige lihtsam jälgida Riigi Teatajast https://www.riigiteataja.ee/akt/129112023002

Ühtlasi on hea uudis see, et valitsus otsustas rannapiirkondade ettepanekul lükata edasi üleminekut elektroonsele püügiandmete esitamisele kuni 1. juulini 2024. aastal.