Avaleht

mai 22, 2009

Hiiu Leht: Ülevaade Hiiumaa kaluritest


Tänavu aprillis-mais viis MTÜ Hiiukala läbi küsitluse Hiiumaa kutseliste kalurite seas, et koguda infot Hiiumaa kalanduspiirkonna arengustrateegia tarvis.

Küsitluslehed saadeti laiali 160 Hiiumaa kutselisele kalurile ja vastuseid laekus 75. Neist selgub, et Hiiumaa kaluri keskmine vanus on 47 aastat. Kalurite vanusegruppidesse jagunemine on päris ühtlane, mõnevõrra vähem on alla 30- ja üle 60aastaseid kalureid.

Pea kolmveerandil kutselistest kaluritest on vähemalt keskharidus. Võrdlusest ASi Helmes 2005. a samalaadse uuringuga selgub, et Hiiumaa rannakalurite haridustase on kõrgem, kui Eestis rannapüügiga tegelevatel kutselistel kaluritel keskmiselt.

Hiiu rannakalurid on kalapüügiga tegelenud keskmiselt 16 aastat ja 65% küsitletuist on kala püüdnud vähemalt 10 aastat. Alla poole kaluritest määratleb end kutselise kalurina ja vaid veerand vastanuist peab kalandust oma põhitegevusalaks.

Kes on Hiiumaa kalur?

Enamiku rannakalurite sissetulekud kalapüügist on madalad ja moodustavad vähem kui 10% kogu nende sissetulekust. Terve Hiiumaa peale on vaid kaks kutselist rannakalurit, kes saavad end kalapüügist elatatud. Kalurite sissetulekuallikateks kalapüügi kõrval on peamiselt palgatöö ja pension.

Uuringust selgus, et üle poole kaluritest tegutsevad tihti koostöös teiste kaluritega. Pooled vastanutest kuuluvad kalanduse ja ettevõtlusega seotud liitu või organisatsiooni, peamiselt MTÜsse Hiiukala ja Hiiumaa kutseliste kalurite ühingusse.

Küsitluslehe täitnud rannakalurite käsutuses on kokku 80 paati/laeva, millest üle poole on alla 4,5 meetri pikkused paadid. Vanuse poolest on alla poole kasutatavatest paatidest 10-20 aastat ja viiendik üle 20 aasta vanad.

Kalurid kasutavad mitmeid erinevaid sadamaid/ lossimiskohti üle Hiiumaa eelistades kodule lähemaid, kuid on ka kalureid, kes kalastavad mitmel pool Hiiumaa rannikuvetes.

Mida tähtsaks peetakse?

Hiiumaa rannakalurid peavad tähtsamakski kui korras sadamat/lautrikohta sobivaid tingimusi kala maaletoomiseks ja lühiajaliseks säilitamiseks enne turustamist. Enamik kalureid ei maksa praegu sadamateenuste kasutamise eest, aga küsitluse põhjal on valmis ka ise MTÜ kaudu osalema ühistegevuses sadama(te) arendamisel. Samuti ollakse valmis korras sadama teenuste eest maksma või ka rohkem maksma. Ka puuduvad enamikul värske kala säilitamisvõimalused.

Kuhu kala läheb?

Selgus, et enamasti püütakse kala kas oma tarbeks või müüakse see otse sadamas või lossimiskohas. Lisaks müüakse kala otse püsiklientidele/ naabritele. Suhteliselt vähe realiseeritakse kala kokkuostjatele ja tööstustele. Samuti ei tegeleta ise kala töötlemisega. Mõni üksik vastanu tegeleb kala kuivatamise/vinnutamise ja suitsutamisega.

Põhilised kalaliigid, mida Hiiu rannakalur püüab, on lest ja tuulehaug. Vähemal määral ka räim, säinas, särg, ahven, haug, siig, forell/ lõhe.

Rohkem kui pooltel rannakaluritest on hooajalisi probleeme kala realiseerimisega ja lahendusena nähakse kala säilitamisvõimaluste parandamist. Pooled kalurid on nõus selleks ka ise investeerima.

Toetuste abil plaanib alustada omapüütud kala väiketöötlemist ja turustamist veerand küsitlusele vastanutest. Ühisturustusest on huvitatud ligi 70% kaluritest. Kõige enam ollakse huvitatud ühisest müügivõimaluste otsimisest, transpordist ja kala säilitamisest. Mitmed vastanud, kes muidu ühisturustust ei vajanud, tundsid huvi turu-uuringute ja hinnainfo vastu.

Mida veel võiksid kalurid teha?

Turismiteenuste pakkumisega rannakalurid üldiselt ei tegele ja ka huvi selle vastu on väike. Mõningast huvi tuntakse siiski kalaturismi arendamise vastu. Põhiprobleemina nähti selle hooajalisust, vähest tasuvust ja suurte investeeringute vajadust. Eelisteks pidasid kalurid siinset loodust ja saart kui sellist, mis turistidele atraktiivne, samas nn massiturismi puudumist.

Erinevate koolituste vastu oli rannakalurite huvi üldiselt kesine – vaid veerand vastanutest soovis õppida.

Kalurid ja Kala-Leader

Erinevaid toetusi, peamiselt põllumajanduslikke, on taotlenud ligi viiendik rannakalureist. Projektikirjutamise kogemust omab vaid kolm neist.

Üle poolte vastanud kaluritest on meetme 4.1 nn Kala-Leaderi rahastusvõimalustest teadlik ja sellest ollakse kuulnud kas strateegiakoosolekutelt, tuttavatelt/kolleegidelt või internetist.

Kõige enam plaanivad rannakalurid taotlusi esitada turismi ja rannakülade taaselustamise valdkonna meetmetele. Edasi järgnevad sadamad/lossimiskohad, kalandustoodete töötlemine ja turustamine ning tegevuste mitmekesistamise toetused.

Hiiu Leht 22. mai 2009