2. Hetkeolukorra analüüs

2.1. Kalanduspiirkonna üldine iseloomustus

2.1.1. Territoorium, hõlmatud haldusüksused

 Hiiumaa kalanduspiirkond hõlmab Hiiu maakonda tervikuna seega kõiki nelja valda: Emmaste, Hiiu (kuni ühinemiseni 2013. a. oktoobris Kõrgessare vald ning Kärdla linn), Käina ja Pühalepa. Hiiumaa on Eesti suuruselt teine saar, mille pindala koos Kassari ja ligikaudu 200 ümbritseva  väikesaarega on 1023 km2. Kaitse all on üle 24 000 hektari, mis moodustab 23,6 % maismaa pindalast. Rannajoone pikkus on umbes 326 km ning lähim kaugus mandri-Eestist 22 km ehk ajaliselt 75 minutit parvlaevaga.  Hiiumaast kagusse jääb suhteliselt madal ja kaitstud Väinameri seevastu põhjarannik on avatud. Kutselist rannapüüki teostatakse püügiruudus 29.

2.1.2. Rahvastik

Hiiumaal, nagu mujalgi Eestis, on tegemist vananeva rahvastikuga, kus noorte osakaal kogu rahvastikust on viimase 10 aasta jooksul langenud ning vanemaealiste osakaal tõusnud.

1. jaanuari 2014. a seisuga elas Statistikaameti andmetel Hiiumaal 8589* inimest (* Statistikaamet tugineb rahvaloenduse andmetele, mida korrigeeritakse registreeritud rahvastikumuutustele vastavalt). Viimase 15 aasta jooksul on Hiiu maakonna elanikkond püsivalt vähenenud keskmiselt 1% aastas. Protsentuaalselt on selle aja jooksul enim vähenenud Kärdla (17%) ning kõige vähem Emmaste valla elanikkond (9%). nagu näha ka tabelis 1.

Tabel 1 Hiiumaa elanikkond haldusüksuste kaupa 

  Kärdla* Emmaste vald Kõrgessaare vald* Käina vald Pühalepa vald Hiiu maakond
2000 3 620 1 220 1 310 2 140 1 710 10 000
2005 3 380 1 170 1 220 2 010 1 590 9 370
2010 3 200 1 140 1 120 1 890 1 500 8 850
2014 3 017 1 116 1 159 1 853 1 444 8 589

*alates 2014 Hiiu valla koosseisus

Rahvastiku soolis-vanuselist koosseisu iseloomustab suur keskealiste kuni pensioniealiste rühm, kellest enamuse moodustavad naised tänu oma pikemale elueale. 15-44 aastaste hulgas on kõigis vanusegruppides naisi tunduvalt vähem kui sama vanasid mehi. Vastav näitaja on iseloomulik ka teistele Eesti maapiirkondadele. Rahvastiku soolis-vanuselist koosseisu iseloomustab rahvastikupüramiid joonisel 1.

Joonis 1 Hiiu maakonna rahvastikupüramiid 2014.aastal (Statistikaameti andmebaas)

 

Viimase 10 aasta statistika kohaselt sünnib Hiiumaal igal aastal keskmiselt 82 last ning sealjuures sureb 127 elanikku. Seega on loomulik iive negatiivne, mis on kooskõlas ka pidevalt kahaneva rahvastikuarvuga. Kui 1990. aastal oli Hiiu maakond Eestis kõige suurema sündimuse üldkordajaga (sünde tuhande elaniku kohta), siis 2013. aastaks on Hiiumaa sündimuse üldkordaja maakondadest väikseim, mis kinnitab sünnitusealiste naiste lahkumist saarelt. Viimast fakti illustreerib joonis 2.

Joonis 2. Sündimuse üldkordaja maakonna järgi 1990 ja 2013 (Statistikaamet)

 

Rahvaloendusele tugineva rahvastikuprognoosi järgi suurenevad lähiaastakümnetel oluliselt üle 65-aastaste naiste ja meeste vanuserühmad, mille moodustab praegune, üpris arvukas, keskealiste vanuserühm. Ülejäänud eagrupid on stabiilses langustrendis. Statistikaameti rahvastikuprognoos vanuserühmade kaupa on toodud joonisel 3.

Joonis 3 Rahvastikuprognoos soo ja vanuserühmade kaupa (Statistikaameti andmebaas)

 

Selgelt on eristatav majanduskriisi aegne ja järgne rände suurenemine ajavahemikus 2009 kuni 2011. Viimastel aastatel on rändesaldo näidanud stabiliseerimise märke, mis võib olla ajutise iseloomuga nagu ka üksikutel juhtudel varasematel aastatel. Joonisel 4 on rändesaldo hulgas arvestatud nii siserännet kui välisrännet.

Joonis 4 Loomulik iive ja rändesaldo 2004-2013 (Statistikaameti andmebaas)

 

2.1.3. Asustus

Hiiumaa elanikkonnast 35% elab saare ainukeses linnas Kärdlas. Lisaks on rahvas koondunud Käina ja Kõrgessaare alevikesse. Täpsem elanikkonna paiknemine on näidatud joonisel 5. Hiiu maakonna asustustihedus on 8,3 elanikku/km2 (Eesti keskmine asustustihedus on 29,8 elanikku/km2), ilma Kärdlata on see näitaja 5,3 (Eesti valdade keskmine asustustihedus vastavalt 11,1). Seega on asustustihedus Hiiu maakonnas kordades hõredam kui Eesti keskmine. Ajalooliselt on saare asustus paiknenud rannikul ning soisel sisemaal praktiliselt puudunud.

Joonis 5 Rahvastiku paiknemine 1x1 km ruudustikul 2011. a. rahvaloenduse järgi (Statistikaameti andmebaas)

2.1.4. Majanduse arengutase

Hiiumaa 2013. aasta majanduse koguprodukt jooksevhindades oli 71.61 miljonit eurot, mis moodustab kogu Eesti majanduse kogutoodangust 0,4%. Sealjuures annab Harjumaa koos Tallinnaga 61% ja Tartumaa koos Tartuga vaid 10% ning Ida-Virumaa 7,6%. Ülejäänud maakonnad annavad igaüks paar-kolm protsenti.

Hiiumaa SKP elaniku kohta oli 2013. aastal 8 314 eurot, mis on 58.5% Eesti keskmisest. Näitaja edestab Lõuna-Eesti maakondade keskmist (7 542 eurot)  ning on võrreldav Lääne-Eestiga (8 862 eurot)  jäädes samas maha Saaremaa SKP-st elaniku kohta (10 117 eurot). 

2.1.5. Majanduse struktuur

Sisemajanduse kogutoodangu poolest on suurim teenuste sektor andes 52% lisandväärtusest. Järgneb tööstussektor 35 protsendiga ning väikseim osakaal on primaarsektoril 13% lisandväärtusest (Statistikaamet 2014).

Kõige rohkem ettevõtteid tegutseb hulgi- ja jaekaubanduse ning ehitussektoris, vastavalt 17,9% ning 17% ettevõtetest. Järgneb töötlev tööstus, kus tegutseb 15% ettevõtetest ning kutse- ja tehnikaalane tegevus 12,9%-ga. Märgatava osa moodustavad veel majutuse ja toitlustuse ning veonduse ja laondusega tegelevad ettevõtted, vastavalt 11,2% ja 6,7%. Ettevõtete jaotust tegevusharude lõikes järgi illustreerib joonis 6.

Joonis 6. Hiiumaa ettevõtete jaotus tegevusharude lõikes (Statistikaameti andmebaas)

Hiiumaa majanduse südameks on nüüdisaegne plasti- ja koostetööstus. Hiiumaal toodetakse lõputus valikus plastdetaile, pistikuid, lüliteid ja juhtmekomplekte, komplekteeritakse valgusteid, arendatakse ja toodetakse meditsiinilisi filtreid ning toodetakse erinevat kilet ja kilepakendeid, sealhulgas biolagunevaid kilekotte. Plasti- ja koosteettevõtete kõrval jätkub ruumi tegutsemiseks ka teistele ettevõtetele. Hiiumaal õmmeldakse pääste- ja turvaveste ning mitmekesist valikut tööriideid. Hiiumaale iseloomulikud puidutöötlejad on keskendunud ennekõike väiketootmisele.

Suurim tööhõive on töötlevas tööstuses, mis moodustab 30% , avalik haldus ja riigikaitse 18 % ning hulgi- ja jaekaubandus 10%. Kõrgeim keskmine palk on põllumajandus- ja kalandussektoris, mida mõjutavad eelkõige Hiiu Kaluri traallaevastiku töötajate palgad. Madalaimad palgad on majutus ja toitlustussektoris, mis on suuresti hooajaline ning enamasti on tegemist ise endale tööd andvate ettevõtjatega, kes kasutavad palgalist tööjõudu minimaalselt. Töötajate arvu ning palgataset illustreerib joonis 7.

Joonis 7. Töötajate arv ja keskmine palk majandusharude kaupa (Maksu- ja Tolliamet 2013)

2.1.6. Elatustase

Hiiu maakonnas registreeritud elaniku keskmine palk on 955 eurot, mis on vabariigis 3.kohal ning Eesti keskmise palgaga samal tasemel. Keskmine Hiiumaal registreeritud ettevõtete poolt makstav palk on seevastu 735 eurot kuus, mis on sarnane naabermaakondadega ning vabariigis 9. kohal. Asjaolu on seletatav kahte kodu omavate ning mandrilt palka saavate Hiiumaa patriootidega, kes oma elukohaks registreerinud Hiiu maakonna ja nii keskmise palga näitajad üles viinud. Palgataseme võrdlus teiste maakondadega on toodud joonisel 8.

Joonis 8. Maakondade elaniku ja maakondade ettevõtete keskmine palk 2014.aastal (Maksu- ja Tolliamet)

2.1.7. Tööjõud ja töötus

Hiiu maakonnas on 3700 hõivatut vanuses 16 kuni pensioniiga, mis on nagu ka rahvaarv maakondadest väikseim.  Tööhõive määr (hõivatute osatähtsus tööealises rahvastikus) 16 - 64 aastaste arvestuses on Hiiu maakonnas 71,4%, (2014), mis on samal tasemel Eesti keskmisega (71,2%). Tööhõive määr Läänemaal jääb samasse suurusjärku - 71,2% , Saaremaa tööhõivemäär on suurusjärgu võrra väiksem - 66,5%.

Töötuse määr (töötute osatähtsus tööjõus) oli 2014. aastal Hiiu maakonnas 6,3 protsendipunkti juures, sarnaselt naabermaakonnale Läänemaale. (6,5%) ning olles üsna samal tasemel Vabariigi keskmisega 7,4%.

Joonis 9. Töötuse määr 2012-2014 Hiiumaal, naabermaakondades ja Eestis (Statistikaameti andmebaas)

2.2. Kalandussektori hetkeolukord

2.2.1. Harrastuspüük

Harrastuslik kalapüük on Eestis kasvava tähtsusega. Kuigi ametlik statistika selles osas puudub võib väita et enamike siin kalastajate (püsiv) elukoht on mandril.

Harrastuspüüdjate hulgas on Hiiumaal selgelt populaarseim kevadine aeg vooluveekogude (Armioja, Käina lahe kanalid) ääres kui liiguvad särg ja säinas. Viimastel aastatel pakub neile Väinamere pool jõudsat konkurentsi ahven, millel siseveekogudes puudub alammõõt. Samuti on Hiiumaa rannikumeri üks sobilikumaid kohti kevadiseks tuulehaugi püügiks, mida on laiemalt propageerinud ka 2010. aastast iga-aastaselt mai lõpus korraldatav tuulehaugi trollingu võistlus umbes 250 osalejaga.

2014. aastal väljastati 889 kalastuskaarti nakkevõrkudele, õngejadadele ja vähinattadele. Nakkevõrguga on Hiiumaal võimalik kalastada vaid meres ning igakuiselt on võimalik neid välja jagada kuni 135. Vähesel määral kasutatakse ka õngejadade püügivõimalust. Harrastuspüüdjate püügikoormust on keeruline hinnata sest 38% aruannetest on jäetud esitamata (2014).  Laiendades aruande esitanute koguseid kõigile kalastuskaartidele võib harrastuspüüdjate koguseid hinnata üpris märkimisväärseks. Nagu ka kutseliste kalurite hulgas on populaarsemateks kaladeks ahven ja lest. Peamiste kalaliikide väljapüügid kalastuskaardi alusel on näha joonisel 10.

Joonis 10. Väljapüügid kalastuskaardi alusel 2014.a (Keskkonnaamet)

2.2.2. Traalpüük

Traalpüügi sektorit esindab Hiiumaal AS Hiiu Kalur. 2014. aastal oli Hiiu Kaluri püügivõimaluseks 3870 tonni räime (Eesti kogupüügivõimalus vastavalt 16 553 tonni) ning 7330 tonni kilu (Eestis 30 126 tonni). Lisaks veel 208 tonni turska ( Eestis 1520). Kuigi Hiiu Kalurile kuulub märkimisväärne osa Eesti kvoodist, lossiti 2014. aastal Hiiumaal Lehtma sadamas sellest vaid väikene osa 1804 tonni kilu ning 504 tonni räime. Hiiumaal lossimine on logistiliselt keerukam ning kulukam. Kohalikule elanikkonnale toob traalipüük kala lauale ajal, mil suurem osa rannapüügist on talvepuhkusel või on püütavad kogused väga väikesed.

Enamus toodangust turustati seni Venemaal ja Ukrainas. 2014. aastal alanud kriisi tagajärjel on võimalusteks kas turustamine konservidena  Venemaale läbi Valgevene,  Euroopa karusloomakasvatuste sööda ning kalajahuturg või kaugemad turud nagu näiteks Aafrika.

2.2.3. Rannapüük

Rannapüük toimub Hiiumaal vaid meres ning kaldast kuni 20 meetri samasügavusjooneni (välja arvatud lestapüük nakkevõrkudega, mis võib toimuda ka sügavamal).

2015. aastal maakonnas kasutada olev püügivõimsus on 2198 nakkevõrku, 500 rivimõrda, 65 ääremõrda suu kõrgusega kuni 1 m, 250 ääremõrda suu kõrgusega kuni 3 meetrit, 200 õngejada, 17 kastmõrda, 3 veonoota ning 2 põhjanoota ning 1000 tonni agarikku. Viimane, tõsi küll, leiab kasutamist saarlaste poolt. 

Hiiumaa peamiseks püügikalaks viimastel aastatel on olnud ahven, mille varud Väinameres on oluliselt paranenud. Sealjuures ei saa alahinnata tekkinud ahvena turustamisvõimalusi Pärnus asuvatele kalatööstustele. Kiiska püütakse peamiselt ahvenapüügi kaaspüügina ning nõudlus selle kala järele praktiliselt puudub.

Jätkuvalt on hiidlastele oluline püügikala lest, mis suuremalt jaolt tarbitakse ära kohapeal. Eriti suur on nõudlus värske ja suitsulesta järele suvisel turismihooajal.

Räimesaagid on viimastel aastatel jäänud kesiseks, mida maakondlik sisenõudlus hooajal ületab mitmekordselt. Samas on keeruline üksikute, sisetarbimisest suuremate, koguste turustamine, sest kohapeal suur kalatööstus puudub ning mandril turustamiseks on kala hind liiga madal.

Varasemalt püükides olulisel kohal olnud tuulehaugi saagid on kahanenud mitmekordselt nii Hiiumaal kui mujal Läänemere ääres. Nõudlus tuulehaugi järgi on seevastu pöördvõrdeliselt suurenenud, millele on ilmselt kaasa aidanud ka Tuulekala festivali korraldamine.

Viimase kaheksa aasta peamiste liikide kogused saakides on toodud tabelis 2.

Tabel 2. Hiiumaa rannakalurite peamiste liikide kogused saakides 2008-2015 (Maaeluministeerium)

a/kg ahven lest    tuule-haug räim säinas haug hõbe-koger kiisk särg meri-siig meri-forell tursk
2008 2433 52484 19 837                  
2009 5973 53482 18 312                  
2010 5863 36696 19 727                  
2011 8219 45541 25 290                  
2012 12182 39463 8 475                  
2013 70309 35242 3 843                  
2014 142369 31781 5 802                  
2015 112142 40340 21 952                  

Peamiseks püügikalaks on viimastel aastatel kujunenud ahven. Teiste kalaliikide esmakokkuostu kogused on marginaalsed ning pigem müüakse neid otse tarbijale. Viimatinimetatud asjaolu pärast pole ka adekvaatselt võimalik hinnata sissetulekuid teiste kalaliikide püügist, sest puuduvad andmed reaalsete hindade kohta. Vahepealsel kalavarude madalseisu ajal kaluritel kala kokkuostu viimise võimalused puudusid koguste väiksuse ning kalatööstuste puudumise tõttu. Ahvenasaakide ning sellest tuletatud kalurite sissetulekute seost Eesti keskmiste esmakokkuostuhindade alusel ajavahemikus 2012-2014 illustreerib joonis 11.

Joonis 11. Hiiumaa ahvenasaagid ja sellest saadavad sissetulekud 2012-2014 (Maaleuministeerium, koostaja arvutused)

2.2.4. Kalavarude olukord

Väinamere piirkonna saakides on võrreldes teiste merealadega olulisemal kohal mageveeliigid. Kuigi tööndussaagis domineerib merekaladest räim ja mõningail aastail tuulehaug, on olulisteks püügikaladeks ka ahven, hõbekoger, haug ning karplased. 

Ahvenasaagid Väinameres 2013. aastal (152 tonni) olid endiselt kordades madalam kui perioodil 1969-1993, mil saagid kõikusid 500 tonni ümber. Optimismi ahvenavarude kiirest taastumisest kahandab 2012. aasta nõrk põlvkond, kuid varu seis on hetkel kordades parem kui viimase viieteist aasta vältel. Ahvena 2009, 2010, 2011 ja 2012 põlvkonnad on olnud seega uue sajandi arvukaimad ja 2011. a põlvkond võib olla üldse kogu andmerea (1992-2013) kõige arvukam põlvkond. Piirkonna ahvenavarud on viimastel aastatel võrreldes vahepealse perioodiga väga oluliselt paranenud, mistõttu ongi ahvena CPUE tõusnud rekordilistesse kõrgustesse.

Särje saagikus Väinamere piires erineb olulisel määral. Matsalu lahe piirkonnas on särje saagikus väga kõrge, Hiiumaa rannikul on särje arvukus aga madal. Suur erinevus särjevarude seisus on seletatav olukorraga koelmutel. Hiiumaa piirkonnas on vähe särjele sobivaid koelmuid ja neist tähtsaimal Käina lahes pesitsevad kormoranid. Lesta saagikus seirepüükides on Väinameres olnud viimastel aastatel stabiilselt madal.

Lesta arvukus Eesti rannikumeres ja Läänemeres tervikuna sõltub väga oluliselt vee soolsusest. Kui Põhjamerest ei tule pikema aja vältel suuremat kogust värsket soolast hapnikurikast vett, siis lesta kudemistingimused halvenevad ja arvukus langeb. Arvestades viimaseid lesta seireandmeid ja andmeid vee sissevoolu kohta Läänemerre, siis lähima 2 aasta jooksul (arvestatuna 2011.a. augustist) peaks alamrajoonis 29 püsima lesta suhteliselt madalam arvukus. Arvestades hüdroloogilist situatsiooni Läänemeres, võib 2012-2013.a. oodata lesta kudekarja arvukuse langust juhul, kui töönduslik suremus jääb samaks. Läänemere avaosas soovitab Rahvusvaheline Mereuurimisnõukogu (ICES) 2012.a lestapüüki vähendada, kuid arvulisi soovitusi ei anna.

Täpsema ülevaate kalavarude olukorrast annab tabel 3. Varu seisund ja kasutamise tase peamiste kalaliikide kaupa

Tabel 3. Varu seisund ja kasutamise tase peamiste kalaliikide kaupa (Eesti riikliku kalanduse andmekogumisprogrammi täitmine ja analüüs 2015 vahearuanne)

2.2.5. Tööhõive ja elatusvõimalused rannakalanduses

Hiiumaal oli 2015. aasta kevadel 165 kalapüügiloa omanikku, kellest 113 olid füüsilisest isikust ettevõtjad, 47 osaühingud, 4 aktsiaseltsid ning üks tulundusühistu. Püügilubadele oli kantud 317 inimest, neist 312 meest ning viis naist. Püügiloale kantud kalurite keskmine vanus on 49 aastat, ja nagu näha jooniselt 12 on kõige arvukam 51-60 aastaste vanusegrupp. Kalurkonna struktuurne vananemine on probleemiks ka teistes Eesti piirkondades, nagu ka noorte sisenemine kalandusse, kuna püügilubade ja varustuse soetamine nõuab suuri investeeringuid.

Joonis 12. Kalapüügiloale kantud kalurite vanuseline jaotus (Maaeluministeerium)

2015. aastal läbiviidud kalurite küsitluse põhjal pidas kalapüüki oma põhiliseks elatusallikaks 30% kaluritest. Proportsioon on püsinud samana - 2009. aastal vastas samamoodi 28% kaluritest.

Lisaks kalapüügile saadakse täiendavaid sissetulekuid palgatööst ning pensionist (65%) ning muust ettevõtlusest sh põllumajandusest (34%). Kuigi enamiku kalurite sissetulekud kalapüügist on väga väikesed, selgus, et võrreldes 2009. aastaga on need veidi tõusnud. 2015. aastal hindas ainult üks vastanutest kalapüügist saadavat tulu üle 90% suuruseks kogusissetulekutest, 2009. aastal selliseid kalureid veel ei olnud. Kaheksal kaluril (19%) moodustas kalapüük 30-50% sissetulekutest. 58 protsendile vastanutest moodustab kalapüük lisasissetuleku, mis on alla 10% kogutuludest. 2009. aastal oli vastav osakaal 71% vastanud kaluritest.

Asjaolu on seletatav kalavarude ja kala realiseerimise võimaluste paranemisega. Viimatimainitu ning Kalandusfondi toetused on tinginud ajalooliste püügiõiguste hindade tõusu, mis teeb uutel (noortel) tulijatel kalandusse sisenemise väga kulukaks kui mitte võimatuks. Statistika kalapüügilubadega seotud tehingute maksumuse kohta puudub.